igavene peletis. Valetab näkku täiesti süüdimatult. Tahtis välja minna, ma kohe ei viitsinud- no ja siis hakkas pihta. Ma ei saanud lõpuks aru kas ta luksub või oksendab. Toppisin ajalehe alla ja silitasin pead (kahju ka loomast). Lõpuks ütlesin, et ‘ok lähme õue’. Haudvaikus, siis tõmmati kõrvuni naeratus ette ja sõna otseses mõttes kepseldi ukse juurde. Maha tahtsin oma kalli koera selle etenduse eest lüüa.
Aga mõned pildid kah veel meenutades emakest Venemaad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Kommentaarid: