Vaffa on see, et ma olen suutnud meie kodupeatuse nime meelde jatta. Esimene kord oosel linnast tulles -no nii oosel poole 12 paiku oli ikka masendav kull kui aru ei saa kus bussist maha minna, onneks pole jargmine peatus sugugi kaugel ja joudsime ikka kohale. Pean kiitust avaldama sellele kodanikule kes Londoni bussisusteemi valja motles. Bussid soidavad intervallidega 3-12 min (erinevad liinid loomulikult) ja on olemas oobussid igas suunas. Osad bussid on isegi 24h saadaval. Peatustes plaanid ja koik on puust ja punaseks tehtud. Tegelikult on siin uldse tunne et kalliste linnaisade arvated on enamus Londonis pooletoobised. Igasugu hoiatussildikesi on jube palju. Ehe naide selle kohta on see kui lamava politsei juures on kahel pool sildid, et ettevaatust teekorgendus. No see et iga ulekaiguraja juurde maha on kirjutatud kuhu suunda sa vaatama pead on normaalne (siin ju teistpidi liiklus ja palju turiste) muidu lihtsalt jaad auto alla. Ule tee minnes vaatame ikka igaks juhuks kahele poole . Suht koomiline iseeneset. Kui kirjas et vaata paremale ja sina vaatad igaks juhuks vasakule kah ja sellest harjumusest ei saa kuidagi lahti.
London on jube vaffa linn selle poolest, et siin ei hakka vist kunagi igav - palju varvikaid isiksusi liigub ringi. Istud kuskile kohvikusse maha ja lihtsalt jalgid elu. Njah kell palju vaja magama minna, homme vara vaja tousta. Uritaks Buckinghami paleele pihta saada. Seda muidugi tingimusel, et vihma ei saja. Aga noh kui sajab siis SHOPPAMA...:)
Sauka ja teine paev kirjutan jalle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Kommentaarid: