Heh. Hakkasin mõtlema, et mul kolmas kuu deprekas käsil. Masendus tuleb juba sellest peale, et deprekas ära ei lähe. Kuidagi ükskõik on. Tuim tunne. Midagi ei huvita ja emotsioone kah nagu pole. Rahvast sureb ümberringi palju, suht savi on sellest ... juhtub ju. Kurb et sõbrad kannatavad selle all. Lihtsalt ei jaksa suhelda.
Aga..elagu jänes. Mai lõpus Londonisse (mis tähendab et valguskiir paistab pimeduses). JEEEESSSHHH.
Elame edasi.
Vist
Võib-olla
Kuidagi
Siiralt Teie A.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Kommentaarid: